Mis toimub teedel?

Linnaliiklus on põnev. Mitte ainult sellepärast et meie jaoks tagurpidi. Sellega harjub 3 päevaga nii ära et teistpidi oska enam tahtagi. Mind paneb imestama kui palju on STOP ristmikke. Kusjuures sama märk on igalt poolt tulijale. Juhul kui on tulijaid mitmelt poolt korraga, siis ristmikule sõidab esimesena välja see kes enne teisi stoppjoone taga peatus. First in first out (fifo). Tundub lihtne ja loogiline, kuid kui masinaid tuleb mitmest harust on korraga on vaja väga hoolikalt jälgida kes täpselt mis järjekorras joonele jõuab. Kõik oleks korras kui kõik sõidaks otse. Vaatad enam-vähem, et kes enne sind oli ja siis annad külmalt minna.. Aga siis tulevad mängu vasak ja parempöörete tegijad. Mõned kaasmaalased on väitnud et järjekorra puhul on ikkagi mingid koefitsendid kah mängus - auto suuruse ja nahavärvi järgi :-P Aga mina pole täheldanud. Selgitusteks ka viibatakse ja tänutäheks tõstetakse käppa.
Juhul kui foor katki tuleb fifo meetod mängu ja asi toimib – Euroopas oleks see mõeldamatu. Vahel on suurematel ristmikel olnud tipptunnil reguleerija või kaks, kusjuures need vennad töötavad palju paremini kui igasugune foor. Ja nende käed teevad palju enam suhtlusliigutusi (väga arusaadavaid!) kui meie liiklusõpikutes.. Ja muidugi iga ristmiku juures kakerdavad autode vahel ajalehtede, puuviljade ja kõikvõimaliku muu träni müüjad, samuti aknapesijad, flaierite jagajad, kerjused ja plakatitega tööotsijad.
Juhul kui liiklust on vähe siis STOP märgi väärtus devalveerub – teda vaadeldakse kui anna teed märki ja üldiselt sõidetakse peatumata üle.Kiiruseks on linnas ettenähtud 60, paljudel äärelinnateedel 80, asulaväliselt 100 ja kiirteedel 120. Aga üldiselt uhab igaüks nii nagu arvab ohutu olevat. Juhul kui kuskil teetööd vmt, siis vehivad teeääres hoiatavalt punaste lippudega poisid – nagu vormelivõistlusel!