Gold Reef City

Täna hommiku võtsime suuna linna lõuna osas asuva Gold Reef City poole. Gold Reef City on pandud püsti kohapeale, kus 1886 avastati Johannesburgi suurimaid kullasooni. Kaevandusel oli maa-all 56 korrust ja kaevandus on 3,500 m sügavune. Nüüd on võimalik külastada 14-ndat kaevandust, umbes 230 m sügavusel, mis avati 1897. Siis ei olnud maa-all elektrit ja valgus tuli küünaldest ja tõrvikutest (elava tule tõttu valitses kaevanduses pidev plahvatuse oht). Temperatuur maa-all oli 30-50 kraadi. Tänapäeval on sinna ehitatud jahutussüsteemid ja sooja maa-all on ca 28 kraadi. Iga 100 meetriga tõuseb temperatuur ca 1 kraadi võrra.

Alla kaevandusse viis lift kiirusel 3 m/s, ning sinna vähem kui kolmele ruutmeetrile pressiti oma 25 inimest. Kuna saksa turistide osakaal oli suur, siis minul lipsas tahtmatult üle huulte vist ainus saksakeelne väljend mida tean – “Arbeit macht frei”.. Aga õnneks vaikselt.

Kaevanuduses näidati, kuidas vanasti kirkaga seinu toksiti ja hiljem suure puuriga müristati. Hoiatati, et kui elekter ära läheb, siis peame jala maapeale tagasi minema ja see võtaks aega üle tunni. Trepid on kitsad ja peab kummargil ronima. Giidiks oli jubeda inglise keelega hiinlanna, kes iga oma lause lõpus kriiskas küsivalt OKEI?

Vanasti vedasid vaguneid maa-all eeslid, kes said aga seda teha vaid 3 kuud, sest siis jäid nad viletsa valguse tõttu pimedaks.

Kui kaevandus avati, siis mõeldi välja isegi spetsiaalne keel kaevuritele- fangalo. Sest kaevurid, kes kokku tulid rääkisid kuni 50 erinevat keelt, selleks et nad teineteisest aru saaksid pidid nad 3 kuud keelt õppima. Keel koosnes 2000 sõnast ja nendest ~500 olid vandesõnad.

Kaevuri töö kohta käis arvestus nii, kuna mehed lugeda ega kirjutada enamasti ei osanud, siis oli igal mehel 10 auguga lauake, iga vaguni täislaadimisel pani mees auku pulga. Üks vagun mahutab 1 tonni kivi ja sellest saab max 4g kulda!

Tuhandeid mehi on kaevandusse oma elu jätnud, suurim õnnetus oli 1910, kui metaaniplahvatuses hukkus 1500 kaevurit.

Ka praegu leidub veel kaevanduses mõningal määral kulda, aga kulla hinna languse tõttu ei tasu kaevandmine enam ennast ära.

Praegu pääseks kaevandusel kuni 19-nda tasandini, edasi kuni 57-nda tasandini on keavandus üleujutatud. Tavaliselt pumbati kaevandusest tunnis välja 2000 l vett.

Saime kullasoont oma silmaga ka kaeda. aga pihta panna sealt midagi ei õnnetusnud, sest kuld polegi seina sees valmis kamakana, vaid seda tuleb kõvasti töödelda enne kui kulla kivimi seest kätte saab.

Gold Reef Citiyst on võimalik ka kulda kaasa saada kui suudad 2 näpu vahel üles tõsta 12,5 kg kullakangi ja katsetada saad vaid korra ja väidetavalt jagavad nad inimestele tasuta kulda iga aasta 31. veebruaril :).

Üles on ehitatud ka paari tänava jagu 19. saj Johannesburgi. Majades on restoranid, poed, väljapanekud, töökojad. Isegi hotell on seal ja väike kirikuke abiellumiseks.

2x päevas on keskväljakul programm, kus lauldakse ja tantsitakse kaevurite tantsusid e. kummikutantse. Ja muid traditsioonilisi Aafrika tantsusid, pilusilmsed turistid panid fotokad hirmsa hooga klõpsuma, kui lavale kargasid paljaste tissidega neegritädid :). Ja Zulu poisid tantsivad vägevaid sõjatantse. Samal pargi territoriumil on ka lõbustuspark ameerika mägede, vaateratta, metsiku jõe ja muude jubedate atraktsioonidega. Väikse rongisõidu tegime meiegi.

Seejärel suundusime seal samas lähedal asuvasse apartheidi muuseumisse, kus läks 2 tundi nagu niuhti ja saime palju targemaks LAV-i ajaloo ja rassiprobleemide vallas.

Pimedusega koos ehk kella 6 paiku jõudsime koju. Avastasime et meil on saanud otsa kõige tähtsam paber - WC paber, millegipärast ei olnud majapidajanna, kes meil igapäevaselt nõusid pesemas ja koristamas käib, seda meile toonud. Sõitsime seda tähtsat paberit soetama, aga KÕIK poed on kella 5-st alatetes kinni.. Bensukapoodi otsides sattusime ka veidi getolikule tänavale, kus nurga peal tegid neegrid lõket...SHELL Select-st saime lõpuks mida vaja. Muuseas 4-pack maksis 23 randi - paberipuiduga on siin vist kitsas.