Aafrika rahe

Nädalavahetusel käisime Sterkfonteini dolomiidikoobastes. Inimesi lasti giidi saatel kuni 60 m maa alla, vaatama stalaktiide, maalust järve. Giid oli muheda huumoriga ja päris arusaadava diktsiooniga seekord. Saime teada, et alles mõne aasta eest leiti neist koobastes peaaegu terviklik mõne miljoni aastakese tagant pärit homo-misiganes skelett. Aga muid pea sama olulisi leide on sealt välja urgitsetud alates 1936.
Pealelõunat sõitsime läbi ühest suuremast loomapargist/reservaadist kus nägime ära ka ninasarviku ja veel mingid tundmatud loomad (wilddogs?), kes päris väljasuremisohus veel ei ole. Minu arvates.


Nädalavahetuse tipphetk saabus pühapäeva õhtul kell kaheksa. Eelmänguks oli pool tundi vaikivat äikest üle poole taeva ja finaaliks golfipalli mõõtu rahe. No see oli ikka rahe. Mürin-kolin-klaasiklirin, autode signad... Paar välku tagus lähedale kaa. Kuni 4 cm-d jääkamakad aina tulid ja põrkasid maast uuesti kõrgele.. Veel mitu tundi hiljem oli murul suuri jäätükke.

Hommikul märkasin, et ühe naabri auto tuuleklaas oli kleeplindiga “tugevdatud”, küllap olid vanad mõrad sees ja ei pidanud matsudele vastu. Ja tänavatel oli veidi silo ehk siis mahapekstud puulehti.