Johannesburg 2005

Wednesday, March 30, 2005

Eestist Johannesburgi

Johannesburgi saab Eestist mugavalt Lufthansa abiga. Ja meie reisupäeval väljusid mõlemad lennud õigeaegselt. Tallinnas lendudele registreerudes pani check-in tädi meid kahte eesti poissi pikale õisele lennule lähestikku istuma nii, et meie vahele jäi vaba koht - lootuses et lennuk väga täis ei tule, jääkski see koht vabaks ja me saaks laiutada. Frankfurdis pika lennu väravas nägin ekraanilt et meie lennukile oodatakse 342 inimest ehk siis pea täismaja. Istume oma kohtadele ja ootame hirmuga et iga hetk tuleb jäme neegritädi ja prantsatab meie vahele.. Aga ei tulnud, tegelikult ei olnud lennukis mitte ühtegi mustanahalist. Nood vist eelistasid paar tundi varem teele asunud Sauth African Airwaysi sama liini lennukit. Ime oli sündinud - turistiklassis vist ainus vaba koht jäigi meie vahele. Nojah, seal Venemaa ragbimeeskonna keskel oli vist kah kohake.
Kui olime äsja lennukõrguse saavutanud, peatus üks stjuardess meie juures ja vaatas seda vaba kohta meie vahel, küsis kas me reisime koos, ja läks mõtlikult edasi. Me ei osanud sellest midagi arvata. 15 mindi pärast tuli stjuuard ja ütles et poisid teie vahel on vaba koht - üks kena young lady tuleb siia istuma. Mis meil üle jääb, korjasime oma läbu sealt keskelt koomale ja ootame. Tulebki, Lucy-Jane Inglismaalt. Briti preili kohta tõesti kena väljanägemisega. Vabandab et tema vanas kohas kööginurga lähedal haises midagi hirmsasti ja et ta sooviks siin meie vahel öö mööda saata :) Aga palun. Lucy on varem korduvalt LAV-s käinud, lausa töötanud aastakese Kalahari kõrbe rahvuspargis ja nüüd sõidab nädalakeseks Kaplinna sõpradele külla.
Tunnike enne maandumist saab ka hommikusöögi ja seejärel on juba põhjust aknast välja kiigata. Enamus põllud on ringi kujulised. Vahel on veerand või kolmandik põldu eri vili. Miks ringikujulised, ei tea. Maandume, +23C. Kohvrid alles. Immigratsiooniametniku ja tolliväravate vahelt pääseme ludinal. Saabumise esmaspäev on II ülestõusmispüha ja LAV-s vaba päev nagu mujalgi normaalsetes riikides :) Meil on must mees vastas nagu oli lubatud ja sõidutab hotelli, kus tavaliselt meie kompanii inimesed esialgu peatuvad. Siin põrkume esimest korda Aafrika faktoriga - selgub et kohalikul projektiassistendil oli ununenud meile broneering teha.. Õnneks vabu tube siiski oli. Oleme kohal. Hello Africa!