Turvalisusest ja turvamisest

Written by M.A.

Kirjutan sellest, kuidas turvamine siin käib.

Natuke meenutab asi Tiskret - igal arvestataval asumil/ettevõttel on ümber aed ja väravast saab sisse ainult tänu sellele, et turvamees poomi üles tõstab. Samas on pea iga maja ümbritseva aia või müüri peal silt, mis hoiatab, et teisel pool aeda on “Armed response”.

Minu töökoha juurde pääsemiseks tuleb läbida kadalipp nagu lennujaamas. Mõnes mõttes isegi hullem. Majja sisenedes tuleb oma kotid lasta läbi masinate, mis sinu koti sisse vaatavad. Küüneviile ei võeta just ära, kuid fotoaparaadid ja “fire arms” tuleb ära anda. Tuleb deklareerida oma arvuti ja telefonid kui neid on rohkem kui 1. Väljumisel valgustatakse jällegi kõik kotid läbi : ). Kontrollitakse telefoni IMEI ja arvuti seerianumbri vastavust propuskil olevaga.. Turvameetmed tunduvad küll tugevad olema, kuid see ei takista täie tõsidusega reageerimast väiksele pommiähvardusele.

Kell oli vist pea kuus, kui üldisest valjuhääldi süsteemist hakkas mingit juttu tulema. Kuna mina olin just skypemas Eestiga, siis läks kogu see jutt minu kõrvadest mööda. Mis aga ei saanud kõrvadest mööda minna oli sagimine ja sumin, mis peale seda algas. Natuke pärimist ja selgus, et tegemist on pommiähvardusega. Vajutasin siis arvutil kiiresti “Power” nuppu ja viskasin oma asjad kotti ja läinud ma olingi. Mis mind pisut kummastas, oli selline stoiline tasakaalukus ja rutiin inimeste käitumises. Nagu oleks selliseid asju juhtunud ka varasemal ajal. Ehk ongi, kuid seda enne meie ajaarvamist. Üllatav kui palju (sadu) inimesi oli veel õhtul kontoris.

Majast läbi avariiväljapääsu väljudes liikusime parkmisplatsi poole, sest sinna läksid kõik inimesed. Arvasime, et nagunii võtab maja läbiotsimine päris palju aega, et mis me siin ikka ootame, aga... kedagi ei lastud territooriumilt välja. Parkla tagumises otsas oli assembly point, mida iganes sellega mõeldi. Peale mõningast ootamist hakkas midagi juhtuma. Nimelt toodi kusagilt välja nimekirjad, kus olid kõik inimesed kirjas, kes majas viibisid. Nendest nimekirjadest, mis kaootliselt rahva sees ringi liikusid tuli leida enda nimi ja selle ette linnuke teha. Lisaks oli majas veel külalisi, keda ei leidunud kusagil nimekirjas. Nemad pidid ennast paberite teisele küljele kirja panema.
Koerad ja politseinikud tegutsesid 1.5 h, peale seda lubati inimestel naasta tööle või lahkuda territooriumilt. Nagu selgus oli keegi mobiilifirma MTN-i üldnumbrile helistades pillanud väljendi “majas on pomm” ja sellest piisas, et evakueerida kõik MTN-i kontorid üle riigi..